Fiskaalunioon

Fiskaalunioon ehk eelarveliit on mõiste, mis märgib suveräänsete riikide või föderaalriigi eelarvepoliitika integreerimist nii, et osa või kogu maksu- ja/või eelarvepoliitiliste otsuste langetamisest antakse üle liikmes- või osariikide valitsustest kõrgemate volitustega institutsioonile. See institutsioon võib saada oma volitused kas nende riikide valjatelt otse või suveräänsete riikide valitsusi esindavatelt isikutelt (tavaliselt rahandus- või peaministrid), kes osalevad institutsiooni otsustusprotsessis. Fiskaaluniooni eesmärgiks võib olla liikmesriikide arengutaseme ühtlustamine, riskide jagamine, võimu tsentraliseerimine ja/või rikkuse ülekandmine.^[1]

Fiskaaluniooni saab finantseerida riikide rahaeraldistega, mille arvestamise meetodis ja suuruses lepitaks kokku või siis võimu teostavale institutsioonile delegeeritud õigusega, kehtestada ja koguda ise maksusid või õigusega emiteerida oma võlakirju. Näiteks EL institutsioonide tegevuskulud kaeti seni liikmesriikide poolt kogutud tollimaksu ja lisandunud väärtuse maksu (Eestis nimetatakse seda käibemaksuks) ülekantud eraldistega, kuid alates 2021. aastast anti talle õigus kehtestada ja koguda plastikumaksu. Aastal 2021 planeeritakse ka EL institutsioonide võlakirjade müüki turule.^[2]  

Fiskaaluniooni vahendeid saab kasutada ühenduse liikmesriikide arengut takistavate tegurite kõrvaldamiseks, oluliste transporditeede rajamiseks või uuendamiseks, liikmesriikide arenguerisuste vähendamiseks ja erakorralistest õnnetustest või kriisidest tekkinud kulude katmiseks. Sügavama integratsiooni korral hakatakse tegema ka püsivaid tuluülekandeid rikkamatest või parema maksude kogumise võimega riikidest vaesematesse või halvema haldusvõimega riikidesse.